Rakendus võimaldab teostada süsteemi täielikud hüdraulilised arvutused, muuhulgas see:

• valib torude läbimõõdud;

• määratleb erinevate torustike hüdraulilise vastusurve, arvestades seejuures torudes ja soojusvahetitest leiduvast jahutusveest tuleneva gravitatsioonisurvega;

• määratleb kogu süsteemi survekao;

• vähendab ringlussüsteemi ülemäärast survet reguleerides juhtklappe või muutes drosseldusavade läbimõõte; arvestab vajadusega tagada piisav hüdrauliline vastusurve torustikus;

• reguleerib süsteemi projekteerija poolt valitud punktidesse (püstikule süsteemi harule jm) paigaldatud surveregulaatoreid;

• arvestab termostaatilistele klappidele kehtivate nõuetega (süsteemile sobivad survelangused);

• valib sõlmpunkti (versioon 3.8);

• valib sõlmpunktiga toimivad puhverseadmed (versioon 3.8);

• valib pumbagrupi;

• valib pumbad;

• võimaldab kasutada hüdraulilisi leevendeid;

• võimaldab kasutada topeltkollektoreid.

Rakendus võimaldab teostada süsteemi täielikud soojusarvutused, muuhulgas see:

• määratleb torude küttevõimsuse;

• arvutab kütteaine jahtumiskiiruse torudes;

• määratleb kindlaks küttekoormuseks vajaliku radiaatorite suuruse;

• valib sobiva kütteaine voolumahu, arvestades aine jahtumisega torudes ja küttevõimsusega (sobib ka olemasolevate süsteemi reguleerimiseks, nt soojustatud hoonetes);

• arvestab vee jahtumisega gravitatsioonilise rõhu toimel ning kütteseadmete soojusväljundiga;

• arvutab projekteeritud põrandaküttesüsteemi parameetrid.

 Rakenduses on võimalik projekteerida järgmisi süsteeme:   

• pumbasüsteemid;

• torustikud: ühe, kahe, nelja toruga või segatüüpi;

• kütte- või jahutusaine: vesi, etüleenglükool või propüleenglükool;

• ülemised ja alumised jaotussüsteemid, horisontaalsüsteemid, kollektorsüsteemid;

• konvektsioon-, põranda-, seinaradiaatorid;

• automaatsed õhutusklapid (süsteemil ei saa olla võrgupõhist õhutust);

• termostaatilised või käsijuhtimisega radiaatoriventiilid;

• süsteemi esmane tasakaalustamine eelseadistatud ventiilide või äärikute abil;

• diferentsiaalsurve stabiliseerimine vastavate regulaatorite abil;

• vooluregulaatorite kasutamise võimalus.

Andmebaas sisaldab teavet torude, ventiilide ja küttekehade kohta. Ühes projektis saab samaaegselt kasutada erinevate tootjate liitmikke, torusid ja radiaatoreid. Rakendus võimaldab projekteerida väga suuri süsteeme (kuni 140 püstakut ja 12000 radiaatorit).

Tarkvaraga kaasneb ka joonise standardosade (plokkide) andmebaas, mis sisaldab tüüposasid nagu vertikaal- või kollektorsüsteemid, ning võimaldab kiiresti luua süsteemi jooniseid. Lisaks on kasutajal võimalus määratleda piiramatu arv kohandatud plokke, mis võivad koosneda mis tahes joonise osast. Selliseid plokke on edaspidi võimalik kasutada ka teistes projektides. Dubleerimisfunktsiooni abil on võimalik ühe korruse joonist kopeerida automaatselt ka järgnevatele korrustele (joonis 2).

Iga süsteemi kuuluv komponent on varustatud valideerimis- ja tugisüsteemiga, mis kogub teavet sisestatavate koguste ja vastavate kataloogiandmete kohta ning kontrollib jooksvalt andmete õigsust.

See rakendus võimaldab luua süsteemi projekti täismahus graafilise dokumentatsiooni tänu võimalusele kuvada arvutustulemusi korruseplaanidel. Sageli tuleb projekteerimise käigus sisestada projekti kujutis. Kujutisi on võimalik sisestada avades faile, skaneerides või kleepides mujalt. Sisestamise järel vajavad kujutised sageli joondamist, kalibreerimist, vähendamist või täiendavat korrigeerimist.

Tehnilisi jooniseid (nt alusjooniseid) luuakse tänapäeval valdavalt arvutite abil. Need on seejärel saadaval elektroonilises vormingus failidena. Tehnilistele joonistele on sobivaimad vektorvormingud (nt DWG, DXF, WMF, EMF). Pildifaile on võimalik luua ka skaneeringutena. Sel juhul luuakse need pea alati rastervormingus (BMP, JPG, JPEG, TIF, TIFF, GIF, ICO, PNG).

Üldjuhul tuleb pildi laadimisel sisestada andmeid dialoogiaknasse Picture (kujutis). Kui kujutis on rakendusse sisestatud, siis vajab see reeglina joondamist ja vähendamist. Hea elektroonilise tulemuse saavutamiseks võib kujutis vajada ka kalibreerimist. Rakenduses on võimalik valida skaneeringu resolutsioon ja kvaliteet ning salvestada skaneeritud dokumendid valitud graafilises vormingus. Rakendus ühildub TWAIN-standardil põhinevate printeritega.

Märkimisväärne osa hoone alustamise käigus sisestatavatest andmetest kehtib ka ülejäänud hoonele (nn vaikeandmed). Neid andmeid kasutab vaikeandmete rakendmise süsteem.

Kasutaja saab igale seadmeklassile määrata muuhulgas ka vaikimisi kataloogisümboli. See sümbol rakendatakse automaatselt kõigile projektis kasutatavale seadmele. Kataloogi vaikesümbolit on võimalik alati muuta, ka pärast seadmete lisamist joonisele. Sümboli muutmine üldandmetes muudab kõigi seda tüüpi seadmete sümboleid, kui üksikule komponendile ei ole eraldi määratud kindlat sümbolit. Ka mitmeid muid parameetreid on võimalik rakendada üldtasandil.

Andmeid muudetakse tabelis, mis võimaldab samaaegselt määratleda mitme elemendi parameetreid. Joonise ja tabeli vahelised seosed tõstetakse joonisel esile komponendi valimisel tabelist.

Vaikeandmete rakendamise süsteem võimaldab teil:

• säästa märkimisväärselt aega andmete sisestamise etapis (kaotab vajaduse sisestada andmeid korduvalt);

• kiirelt muuta korduvaid andmeid, kui projekt muutub või peate looma projektist mitmeid variante.

• Hiirekursor muutub väikseks pildiks kõige sobivamast või viimatikasutatud funktsioonist.

• Kuvatakse lisaliinid, mis võimaldavad automaatset ühendamist kindlate liitepunktidega (nt radiaatorite liitekohad).

• Torusid on võimalik joonestada paaridena (varustus-/tagastusahel), millel on määratud vahed ja mis, vajadusel, ühendatakse automaatselt seadmetega (nt radiaatorite liitpunktidega).

• Torustike joonestamine polügoonse ahelana vähendab vajalike hiireklikkide arvu.

• Radiaatorite automaatne sisestamine akende alla.

• Radiaatorite automaatne ühendamine torudega.

• Võimalus kopeerida mis tahes joonise osa ühe korruse piires või järgmisel korrusel.

• Võimalus luua elementidest peegelkujutisi.

• Võimalus kasutada valmis plokke. Tarkvaraga kaasneb ka joonise standardosade (plokkide) andmebaas, mis sisaldab tüüposasid nagu püstakud, korteri- või kollektorsüsteemid, ning võimaldab kiiresti luua süsteemi jooniseid.

• Võimalus määratleda piiramatu arv kohandatud plokke, mis võivad koosneda mis tahes joonise osast. Eelmääratletud plokke on edaspidi võimalik kasutada ka teistes projektides.

Programm kontrollib andmete sisestamisel pidevalt nende õigsust. See vähendab märkimisväärselt võimalike vigade hulka. Arvutusprotsessi käigus toimub täielik andmete valideerimine. Seejärel luuakse vigade, hoiatuste ja nõuannete nimekiri. Selles nimekirjas on välja toodud teave tähtsusastme ja probleemi asukoha kohta.

Arvutuste teostamise järel analüüsib programm saadud tulemusi. Luuakse teadete analoognimekiri. Põhjalik süsteemi diagnostika võimaldab projekteerijal hinnata koostatud projekti kvaliteeti. Rakendus on varustatud veakoha kiirotsinguga (leiab automaatselt tabeli, rea ja veeru, milles on valed andmed, või viitab vigasele komponendile joonisel).

Andmete sisestamisel kontrollib programm automaatselt nende õigsust. Rakendus salvestab veateate ja tuvastatud vigadega seotud teabe veafailis. Vigade loendi aken on varustatud vigade lokaliseerimise funktsiooniga. Rakendus tõstab esile joonise osad ja tabelis leiduvad andmed, et tähistada elemente, mille puhul tekkis viga.

Veadiagnostika võimaldab projekteerijal hinnata projekti kvaliteeti. Rakendusel on kiire otsingumehhanism, mis viitab vea asukohale (leiab vigaste andmetega tabelid, read ja veerud ning tuvastab sobimatud komponendid paigaldise joonisel).

Arvutustulemusi on võimalik esitada nii graafilisel kui tabelikujul (joonis 7). Üksikuid süsteemi komponentide silte on võimalik vabalt muuta (valida kuvatavad väärtused ja siltide kujundus).

Kõigi tabelite vormingut on võimalik kohandada (valides kuvatavad read ja veerud, muutes kirjastiili) ja sorteerida vastavalt vabaltvalitud filtrile. 
Tabelid sisaldavad üld- ja üksikasjalikke tulemusi spetsiifiliste seadmete ja ahelate kohta ning materjalide ja liitmike nimekirju. 
Arvutustulemustega joonistel on valitud seadmega seotud andmetega sildid. Siltide vorming on täielikult kohandatav. Sildile saab kanda kõiki valitud elemendile kehtivaid tulemusi. Silte saab salvestada mitmes vormingus ja igal ajal uuesti muutmiseks avada.

Arvutustulemusi on võimalik välja trükkida plotteri või printeriga. Kasutaja saab valida joonise suuruse ja kasutada trükkimise eelvaadet, et otsustada, kuidas joonised trükitakse.

Kui joonis ei mahu ühele paberilehele, siis trükib rakendus selle osadena, mille saab omavahel kokku kleepida. Tänu sellele funktsioonile on võimalik ka kõige tavalisema A4 printeriga trükkida suuri jooniseid. Rakendus saab salvestada jooniseid ka DXF- ja DWG-vormingus failidena. Salvestatud jooniseid on võimalik avada ka muus tarkvaras, nt AutoCAD-is.

Arvutustulemuste tabeleid on võimalik välja trükkida ja avada teistes Windows-keskkonnas töötavates rakendustes (nt Excelis, Wordis jt).